Enne jõule kuulutas transpordiamet, et senise 19-kohalise lennuki asemel hakkab Tallinna ja Kärdla vahel lendama 33-kohaline lennuk. Nimelt võitis Tallinn-Kärdla lennuhanke praegu Kuressaare vahel lendav NyxAir.

Kui leping sõlmitakse, muutub liini ülalpidamine riigile kallimaks. Praegu Kärdlasse lendav Transaviabaltika saab ühe edasi-tagasi reisi eest umbes 3000 eurot, NyxAir hakkab küsima üle 5000 euro.

Ettevõtte juht Jaanus Ojamets selgitas, et suurem lennuk ja sellega koos käiv salongiteenindaja pole sugugi ainsad hinnatõstjad. "Arvestatud on uut kütusehinda," sõnas Ojamets. "Sinna on arvestatud ka uued jäätõrjekulud, mis on nüüd sada protsenti kallimaks läinud."

Pealegi ei lähe piletiraha enam vedajale, vaid otse riigile. Reisijatega seotud kulud jäävad aga ettevõttele.

Transaviabaltika ja suursaarte turu uus tulija OÜ Diamnod Sky suutsid siiski odavamat hinda pakkuda. Esimene küsis reisi eest umbes 4300 eurot, teine alla 4000. Mõlemad lubasid, et kasutavad sama tüüpi lennukit, millega Transaviabaltika praegugi Kärdla vahelt käib, ehk 19-kohalist Jetstream 32 lennukit.

Mure pidurdusmaa pärast

Transpordiameti ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas aga ütles, et just selle lennukitüübi pärast tuli nende pakkumised tagasi lükata.

"Vaidlus käib tegelikult selle üle, et millised lennukid on suutelised Tallinna-Kärdla liini teenindama, et tagada katkematu lennuühendus Kärdlaga," märkis Ruubas.

Kui ettevõtted olid oma pakkumised teinud, palus transpordiamet asjaosalistel selgitada, kui libedal rajal võib nende lennukitega Kärdlas maanduda.

Diamond Sky tegevjuht Madis Vanaselja selgitas, et neile teadaolevalt võib Jetstream 32-ga Kärdlas maanduda ka juhul, kui asfalt on märg. Aga neid andmeid Vanaselja sõnul ei arvestatud.

"Diamond Sky kõrvaldati, kuna konkureeriva pakkuja, kes pakkus ka Jetstream 32 lennukit, andmetel ei suuda Jetstream 32 maanduda Kärdlas, kui raja seisukord on vähem kui perfektne," ütles Vanaselja.

Asja muudab keerulisemaks see, et Transaviabaltikaga sõlmis transpordiamet viimase lepingu alles möödunud aasta suvel. "Probleem on tegelikult karmistunud regulatsioon," selgitas Ruubas.

Reeglid muutusid Vanaselja sõnul 2021. aastal. Lihtsustatult arvutatakse nüüd raja hõõrdetegurit pisut teisiti kui varem. Vanemate lennukitüüpide puhul tuleb nüüd mitmed asjad käsitsi ümber arvutada.

"Ja selle ühilduse käigus tekib olukord, kus paberi peal lennukite suutlikkus väheneb oluliselt," rääkis Vanaselja, kelle sõnul praktikas midagi ei muutu. "Aga paberite järgi ei saa lennukid lennata enam nii lühikestele radadele kui nad vanasti said."

Kärdla lennuväljaga on aga nii, et mere poolt lähenedes saab maandumisrajast kasutada pisut pikemat, maa poolt lähenedes lühemalt juppi. Maandumise suuna valib piloot nii, et nina vaataks vastu tuult.

Niisiis pelgaski transpordiamet, et vale tuule ja pisut libedama raja korral Jetstream 32 Kärdlasse ei jõua.

Transaviabaltika esitas uued arvutused

Nii Transaviabaltika kui Diamond Sky on riigihanke vaidlustanud. "Transpordiamet koostab vaidlustusele vastuse, milles me jääme oma otsuste juurde," ütles Andres Ruubas.

Reedel enne tööpäeva lõppu toimus sündmuste käigus aga ootamatu areng. Nimelt teatas Transaviabaltika esindaja Rene Must, et on transpordiametile uued andmed saatnud. "Tabelites, mis meilt vahetult enne jõule küsiti, oli viga," ütles Must ning kinnitas, et uute andmete järgi võib nende lennuk Kärdlas ka märja ilmaga maanduda.

Kuidas uued dokumendid riigihanke tulemusi mõjutavad, pole veel teada, sest väidetav viga parandati pärast tulemuste väljakuulutamist. "Nad peaks selle lennuki nüüd heaks kiitma ja meie olime kõige soodsam pakkuja," ütles Diamond Sky OÜ tegevjuht Madis Vanaselja kuid lisas, et ilmselt soovib lepingut siiski Transaviabaltika.

Mõneti võib Transavabaltikal ka lootust olla. Nimelt on neil sobivad lennukid renditud. Aga vähemalt osaliselt ihub Diamond Sky hammast nende samade lennukite peale, mis praegu konkurendile alluvad.

Madis Vanaselja tõdeb, et võib-olla on Transaviabaltika ühe lennuki pärast selle omaniku vastu suisa kohtusse pöördunud. "Meie esialgsel hinnangul ei ole sellel alust," sõnas Vanaselja.

Kogu segadusele vaatamata kinnitab Vanaselja, et kui tarvis, on neil 28. jaanuaril olemas nii tarvilik 19-kohaline lennuk kui varulennuk. "Ja hankija on pannud hanketingimustesse üsna kopsaka leppetrahvi juhuks, kui me ei ole suuteline seda täitma," ütles ta.

Kõik turuosalised tõdevad, et hankes lubatud Jetstream 32 lennukeid on Euroopas üsna vähe. Veel vähem on neid lennukeid, millel on peal Kärdlas maandumiseks tarvilik GPS-seade.

NyxAiri lennukit seatakse valmis

Kusjuures paralleelselt arutavad hankes osalejad, kas seesama seadeldis on ikka peal NyxAiri pakutud 33 kohalisel NyxAiri Saab 340-l.

NyxAiri juht Jaanus Ojamets selgitas, et Kärdla lennuväljal pole niisuguseid maandumisseadmeid nagu Tallinnas või Tartus. See tähendab, et lennuk vajab halva ilmaga maandumiseks eraldi aparaati.

"Lennukile, millega me pakkumisele läksime, praegu paigaldatakse seda seadet," sõnas Ojamets. "Aga konkurendid ütlesid, et me ei ole valmis õigeaegselt alustama, mis on muidugi vale."

Ojametsa sõnul on lennuki omanik neile kinnitatud, et tarvilik seadeldis pannakse paika juba enne 28. jaanuari. "Meie oleme kõigile öelnud, et meie oleme valmis 28. [jaanuaril] Kärdlasse igal juhul lendama. Meil on piletimüügisüsteemid valmis, meil on meeskonnad, meil on õhusõidukid. Kõik on ootel," ütles Ojamets.

See kuupäev on oluline, sest siis lõppeb transpordiameti ja Transaviabaltika vaheline leping. Transpordiameti ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas ei usu, et vaidlused jaanuari lõpuks peetud saavad.

"Meil on töös erinevad lahendusvariandid ja transpordiameti eesmärk on teha kõik endast olenev, et lennuliiklus Tallinn-Kärdla liinil toimiks," sõnas Ruubas.

Tavapärane on see, et kui vaidlused venivad, pikendatakse lepingut senise partneriga. Selleks annab võimaluse ka riigihangete seadus. Ruubas asjast lähemalt rääkima ei hakka, kuid mainib, et see pole ainus võimalik lahendus.